Spordivaldkonna tegevuste piirangud seoses COVID-19 levikuga alates 18. jaanuarist

EJL logo pildina

SPORDITREENINGUTE KORRALDAMINE 18. JAANUARIST 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 15. jaanuar 2021 korraldusega nr 16) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud sise- ja välistingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 18. jaanuarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 Ida-Virumaal ja Harjumaal:
1) Sisetingimustes on lubatud kontaktivaba individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga;
2) Sisetingimustes on tagatud ruumi kuni 25% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris; saunade kasutamine ei ole lubatud; maksimaalne isikute arv ujulas ühe raja kohta on 3.
3) välitingimustes on lubatud nii individuaaltreening kui ka treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
4) isikud võivad viibida siseruumides avalikult kasutamiseks mõeldud spordiobjektidel järgmistel eesmärkidel:
●  treeningu läbiviimine või treeningul osalemine;
●  spordivarustuse müük ja rentimine (vastavalt korralduse punktile nr 9);
●  spordiobjektidel asuvate toitlustusettevõtete poolt pakutavate teenuste kasutamine (vastavalt korralduse punktile nr 209-5);
5) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
6) ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
7) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktid 1-3 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, koos viibivale perele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).
Alapunkti 4 ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes.

Alates 11. jaanuarist 2021 kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korraldusteni (piirangud vaadatakse üle iga kahe nädala tagant) ülejäänud Eestis:
1) sisetingimustes on lubatud nii individuaaltegevus kui ka treenimine rühmas, mille suurus on kuni 11 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
2) välitingimustes on lubatud nii individuaaltegevus kui ka treenimine rühmas, mille suurus on kuni 25 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
3) tagatud on ruumi kuni 50% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris;
4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
6) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunkte 1 – 3 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, koos viibivale perele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 16 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.


PURJETAMISE VÕISTLUSTE KORRALDAMISE JUHEND COVID PIIRANGUTE TINGIMUSTES

Juhend Eesti Jahtklubide Liidu võistluste korraldamiseks kehtib alates 11. jaanuarist 2021. Allpool esitatud nõuded on koostatud lähtudes Vabariigi Valitsuse nõuetest spordiürituste korraldamiseks ning need kehtivad kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.

Minimaalsed nõuded võistlustele:
– Alates 11. jaanuarist 2021 on lubatud kogu ühel võistlusel osalevate inimeste arv kuni 500 inimest, seal hulgas korraldajad ja treenerid.
– Võistlustel võivad osaleda ainult professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
– Registreerumine võistlustele, võistlusteadete avaldamine ja tulemuste avaldamine toimuvad täielikult e-keskkonnas.
– Võistluste avamine ja autasustamine toimuvad sadamas kesksel kohal, kusjuures võistlejad jälgivad sündmust hajutatult.
– Pealtvaatajad ei ole lubatud.
– Kaldal ja võistlusalal võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
– Alaealiste puhul peab olema (iga rühma) tegevus juhendatud täiskasvanud treeneri või juhendaja poolt.
– Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata.
– Siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
– Võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest.
– Kasutada tuleb võimalusel isiklikku purjetamisvarustust.
– Purjetajad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
– Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseameti soovitusi.
– Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest.
– Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:
– Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi.
– Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
– Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning desinfitseeritakse käed.

Kultuuriministeeriumi käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 11. jaanuar 2021 on kättesaadav siit.


MINIMAALSED NÕUDED SPORDITREENINGUTE KORRALDAMISELE

● Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
● Sportimisel oleneb maskikandmise kohustus sellest, millise spordialaga tegeletakse. Spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda, kuna sellisel juhul on maskid ebahügieenilised, sest märguvad ja see soodustab mikroorganismide arengut. Küll aga on mask õigustatud nt male mängimisel ja muudel spordialadel, kus ei toimu intensiivset hingeldamist. WHO soovituse kohta sportimisel saab täpsemalt lugeda siit: https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1319378/retrieve.
● Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
● Harjumaal ja Ida-Virumaal on sisetingimustes lubatud üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda maksimaalselt kahe isiku (välja arvatud koos viibib perekond) vahel vältides omavahelisi kontakte:
a) sportlane ja treener;
b) sportlane ja sportlane.
Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).
● Harjumaal ja Ida-Virumaal ei tohi spordiobjektidel viibida isikud, kes pole seotud antud juhises Harjumaad ja Ida-Virumaad reguleerivas punktis 4 kirjeldatud tegevustega. Sealhulgas ei tohi spordiobjektile jääda lapsevanemad, kes toovad lapsi treeningule.
● Harjumaal ja Ida-Virumaal on lubatud basseinides viibimine ainult treeningtegevuse läbiviimise eesmärgil. Spaad ja basseinid on meelelahtutuseks mõeldud tegevusteks suletud.
● Individuaalseks ujumiseks, kui sportlikuks tegevuseks, on lubatud kasutada neid spordiobjektidel asuvaid siseujumisbasseine, mis on registreeritud Eesti Spordiregistris ja siseujumisbasseinil on määratletud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga.
● Harjumaal ja Ida-Virumaal lubatakse treening-, riietus- ja pesuruumidesse inimesi kuni 25% ruumi täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja jõusaal) aga kasutatakse sama riietusruumi, siis tuleb tagada 25% täituvus proportsionaalselt erinevate sportimispaikade lõikes. Ujulates tuleb tagada 25% täituvus ka basseinis ja maksimaalne isikute arv ühe raja kohta on 3 inimest.
● Harjumaal ja Ida-Virumaal on lubatud välitingimustes nii individuaaltegevus kui ka rühmatreening, rühma suurus on kuni 11 inimest, sealhulgas juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
● Mujal Eestis on siseruumides lubatud nii individuaaltegevus kui ka rühmatreening. Rühma suurus on kuni 11 inimest, sh juhendaja. Olenemata rühma suurusest tuleb tagada, et teiste rühmadega kokku ei puututa.
● Mujal Eestis lubatakse treening-, riietus- ja pesuruumidesse inimesi kuni 50% ruumi täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
● Mujal Eestis peab välitingimustes olema tagatud, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 25 inimest, sh juhendaja ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 25-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
● Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele.
● Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
● Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja sportlastest, kellel on õigus Harjumaal ning Ida-Virumaal siseruumides treenida koos infoga, millisel spordiobjektil/objektidel konkreetne sportlane treenib.
● Spordiobjektid peavad olema valmis esitama järelevalvet teostavatele isikutele nimekirja sportlastest, kellel on õigus antud spordiobjektil treenida. Spordiobjektide valdajatel peab olema ka nimekiri puudega isikutest, kes käivad spordiobjektidel treenimas. Puudega isikud saavad infot lahti olevate spordiobjektide kohta KOV-st.
● Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
● Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
● Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
● Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
● Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
● Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
● Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
● Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.


HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED

● Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
● Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
● Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

 

Avaldatud: 18.jaanuar kell 10:00