Spordivaldkonna tegevuste piirangud seoses COVID-19 levikuga kuni 25. aprillini

EJL logo pildina

SPORDITREENINGUTE KORRALDAMINE 11. MÄRTSIST 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 09. märts 2021 korraldusega nr 111) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 11. märtsist kuni 25. aprillini 2021 (kaasa arvatud):
1) välitingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks inimest, sh juhendaja ning teiste isikutega hoitakse vähemalt kahemeetrist vahemaad.
2) sisetingimustes ei ole treenimine lubatud.
3) Kõik, kellel on siseruumides lubatud treenida, peavad siseruumides kandma maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
4) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalik kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

Purjetamiskoondise liikmete ja kandidaatide nimekiri on kättesaadav siit.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 111 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

MINIMAALSED NÕUDED SPORDITREENINGUTE KORRALDAMISELE

● Välitingimustes on lubatud treening maksimaalselt kahe inimese vahel.
a) sportlane ja treener;
b) sportlane ja sportlane.
Välitingimustes ei ole lubatud kokku kutsuda inimesi samale territooriumile, et läbi viia paaride kaupa grupitreeningut, st paarid peavad treenima iseseisvalt ilma juhendajata või üks inimene koos juhendajaga. Ühel territooriumil, nt jalgpallistaadionil, kergejõustikustaadionil, välijõusaalis jne on lubatud treenima rohkem kui kaks inimest, kuid inimesed või paarid peavad treeningut läbi viima sõltumata teistest treenijatest ning hoidma teiste inimestega kahemeetrist vahemaad. Juhendaja võib koostada treenitavatele treeningkava ning suunata nad iseseisvalt näiteks jalgpalliväljakule või kergejõustikustaadionile treenima, kuid selgitama eelnevalt treenijatele, millised on piirangud treenimise ajal. Spordiobjekti haldaja peab tagama, et objektil viibijad peavad kinni kehtestatud reeglitest.
● Välispordiobjektile treenima minnes ega tulles ei ole lubatud kasutada riietusruume.
● Uisuväljakutel tuleb tagada, et inimeste arv uisuväljakul on selline, mis võimaldab hoida teineteisega kahemeetrist vahemaad. Väljaku haldaja peab jälgima, et väljakul ei tekiks isetekkelisi gruppe ning probleemide tekkimisel vähendama uisuväljakul olevate inimeste arvu.
● Mäesuusakeskustes tuleb tagada, et inimesed ei oleks järjekordades teineteisele lähemal kui 2 meetrit, vajadusel maha märkima alad, kus inimesed võivad järjekorras seista.

Inimesed, kellele ei kohandu sisetingimustes treenimise piirang, peavad jälgima järgmised nõudeid:
● Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
● Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
● Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
● Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse võistkondlike sportmängude meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
● Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Nimekiri tuleb kooskõlastada Kultuuriministeeriumiga ning seejärel avalikustada alaliidu kodulehel.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED

● Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
● Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
● Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
● Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.


PURJETAMISE VÕISTLUSTE KORRALDAMISE JUHEND COVID PIIRANGUTE TINGIMUSTES

Juhend Eesti Jahtklubide Liidu võistluste korraldamiseks kehtib alates 11. märtsist 2021. Allpool esitatud nõuded on koostatud lähtudes Vabariigi Valitsuse nõuetest spordiürituste korraldamiseks ning need kehtivad kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.

Minimaalsed nõuded võistlustele:

Alates 11. märtsist 2021 on lubatud kogu ühel võistlusel osalevate inimeste arv mitte rohkem kui 100 inimest, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas korraldajad ja treenerid. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

Võistlustel võivad osaleda ainult professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.

Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb ja avaldab oma kodulehel pärast Kultuuriministeeriumiga kooskõlastamist Eesti Jahtklubide Liit.

– Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.

– Võistluste korraldamine tuleb vähemalt 5 tööpäeva enne võistluse toimumise päeva kooskõlastada kirjalikult Kultuuriministeeriumi spordiosakonnaga. Selleks tuleb esitada Kultuuriministeeriumi spordiosakonnale ka Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaan.

Registreerumine võistlustele, võistlusteadete avaldamine ja tulemuste avaldamine toimuvad täielikult e-keskkonnas.

Võistluste avamine ja autasustamine toimuvad sadamas kesksel kohal, kusjuures võistlejad jälgivad sündmust hajutatult.

Pealtvaatajad ei ole lubatud.

Kaldal, võistlusalal ja siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Alaealiste puhul peab olema (iga rühma) tegevus juhendatud täiskasvanud treeneri või juhendaja poolt.

Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik, temaga kokku puutunud isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata.

Siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

– Võistluse korraldaja tagab siseruumi mitte rohkem kui 50% täituvuse ja osalejate arvu mitte rohkem kui 50 inimest.

– Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.

Kasutada tuleb võimalusel isiklikku purjetamisvarustust.

Purjetajad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.

Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseameti soovitusi.

– Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.

– Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest.

Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest ning üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest Terviseameti juhiste kohaselt. Korraldaja kontrollib üldhügieeni nõuete täitmist.

Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi.

Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.

Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning desinfitseeritakse käed.

Kultuuriministeeriumi käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 11. märtsist 2021 on kättesaadav siit.

Avaldatud: 06.aprill kell 10:45