Ratastoolist purjede alla astunud Silvia Viidik: Purjetamine tõi tohutu vabaduse ja võitmatuse tunde


Foto: Erilised Purjetajad

TEKST: KÜLLI HAAV

GALERII Postimehe uudises

Lennusadamas viis reibas briis merele erivajadustega ja raskustes inimesi, erilisi purjetajaid, viiendat aastat, abiks kogenud olümpiaklassi 470 võistluspurjetajad. Tuul ja päike olidki meie poolt muudele olukordadele vaatamata, nagu abilinnapea Vadim Belobrovtsev oma avakõnes toonitas. Kogemustepagasisse tuli sõidurõõmu, märgi seelikuid-pükse ja uusi oskusi.

Blogija Silvia Viidik, kes peale liiklusõnnetusse sattumist kasutab liikumiseks kas karkude või ratastooli abi, haaras võimalusest purjede all merele minna sellepärast, et aktiivne olla. “Purjetamine tõi minusse tohutu vabaduse ja võitmatuse tunde, tahaksin seda veel kogeda. Mina usun päris siiralt, et purjetamine tooks palju meelekindlust, vabadusetunnet ja tegutsemistahet kõigile puudelistele.” Oma panust ühiskonnale peab ta praeguse seisundi oludes tagasihoidlikumaks, kui seda tahaks: ”Aga oma blogi kaudu püüan inimestele näidata, et kõik on võimalik, ennast kaotada ei tohi.”

Annika Maddi sõnul,  kes parapurjetamise üritustest viis aasta osa võtnud, nautis ta Eriliste merepäevadel just merd ennast: “Meeldis väga Tallinna SAR päästemeeskonna kaatriga kiire sõit ning suure RS Venture Connect purjekaga kapteniga purjetamine, just teisttüüpi purjepaadi tunnetus andis palju. Üritusel sai kogeda igast küljest positiivset emotsiooni merega ning nautida purjemaailma ikka rohkem kui kapaga, isegi väga suure vaadiga!” “Ka ilm oli väga hüper super, kõik oli väga hästi korraldatud, isegi toidu ja joogi pärast ei pidanud muretsema ning vabatahtlikud abistajad olid tasemel, aitasid paati ja kaldteedest üles-alla,” tunnustas rongi ja oma tavapärase abivahendi – punase skuutriga ringi liikuv tartlanna Annika Maddi, “See oli minu aasta parim üritus!”

Vabatahtlikuna kaasa löönud arhitektuuriüliõpilane Saamuel Rammo tõi välja oma motivatsiooni: “Eelkõige aitan teistel end hästi tunda, minu jaoks on tähtis, et osavõtjatel oleks elu toredam ja õnnelikum. Purjetamine aitab sellist vabadusetunnet kõige rohkem saavutada, sest meri on suur, avar, lai, on õhku ja päikest ning see aitab linnaruumi avardada ja  igapäevaelust välja tulla.” Tema kinnitusel koges ta päeva lõpus kordaminekutunnet, et kõik sai tehtud nagu planeeritud ja oli ise selle üle õnnelik.

“Ma olin päeva lõpuks päris väsinud, sest hommikul olid võistlused, siis sõitsime parapaatidega ja õhtul purjetasin oma juhitud aluse üle Piritale, kuid seda enam olin rõõmus, et sain aidata inimesi, kellel on raske. Leidsime ühise keele varem või hiljem, ükskõik mis või kui raske puue, selle pärast ei pidanud muretsema,” rääkis instruktoriks olnud 470 klassi võistluspurjetaja Märten Mikk.

Erilistel Purjetajatel osales sel aastal koos erivajadustega inimeste, saatjate ja vägivalla all kannatanute, Läti sõprade ning purjesportlaste, vabatahtlike, treenerite ja päästetiimi ning korraldajatega sadakond inimest, veidi rohkemgi kui eelmisel aastal. Rooli hoida ja soote seada aitasid purjesportlased Hugo Rasmus Vaino, Märten Mikk ja Uko Rasmus Tiidemann, neid saatis professionaalne Kreeka parapurjetamistreener Iakovos Kikianis.

Eriliste purjetajate üritust Lennusadamas toetas Tallinna linn, käesolevat hooaega purjede all toetavad Eesti Paralümpiakomitee ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu, teadmiste, vahendite ja korraldusega on abiks Eesti Jahtklubide Liit.

 

Avaldatud: 22.juuli kell 01:41