Meresõber nakatab merepisikuga

Meresõber_2020_www

Viiendat suve rändab Eesti Jahtklubide Liidu eestvedamisel ringi pop-up merekool Meresõber. Tihkelt kokku pakitud merekonteiner, mis imekombel minutitega terrassiga klassiruumiks rullub, tuleb veekogude äärde ja sadamatesse igas ilmakaares. Veidi isegi mustlase kombel ringi rändav Meresõber loodi, et levitada purjetamispisikut üle Eesti, pakkudes huvilistele vahetuid ja esmaseid purjetamiskogemusi.

Meresõber kutsuti ellu 2016. aastal Kultuuriministeeriumi poolt algatatud Merekultuuriaasta raames. Kogu teemaaasta eesmärk on deviisi all “Näoga mere poole” tõmmata tähelepanu merekultuurile. Selle aastaga jõudis paljude eestlaste teadvusesse justkui meeldetuletus, et meri on meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused ja palju muud. Samas seostatakse merd tänagi veel eelkõige suve, puhkuse, päikese ja vaba aja veetmise võimalustega. Kui aga ajaloost välja peilida (kusjuures, sõna peilimagi on meie sõnavarasse kandunud just merendusest, kus oma asukoha määramiseks kasutatakse peilingut) siis on rannapuhkus ise tegelikult vaid mõnesaja aasta vanune traditsioon.

Rändav Meresõbra merekool on kahtlemata üks Merekultuuriaasta edulugusid, sest nelja aasta jooksul on lastele ja noortele mõeldud merekooli 5-päevastes päevalaagrites osalenud ligi 1200 last. Veelgi enam on olnud neid lapsi või täiskasvanuid, kes on osa võtnud merekooli kiirkursusest, mis on andnud nii öelda esimese võimaluse tutvuda purjetamise, kajakisõidu, aerusurfi laua või lohesurfiga. Ja sageli sellest esimesest tutvumisest on alguse saanud kestvam huvi veespordialade vastu; paljud päevalaagrites osalenud lapsed on hiljem asunud õppima purjespordikoolides, leidnud tee surfiklubidesse vms.

Nõukogude aeg jättis meie merendusse ja merekultuuri poolesajandilise kultuurilise ja majandusliku katkestuse. Samas – meri oli ikka sama koha peal, inimeste mälestusi ei saanud kustutada. Aineline ja vaimne kultuuripärand ei saa lihtsalt kaduda. Isegi, kui meid eraldas merest küntud liivariba ning patrullivad püssimehed, oli mere kutse rahval jätkuvalt tugev.

Rändava merekooli algatuse kõige olulisem filosoofia on, et eestlased leiaksid taas põhjuse olla näoga mere poole. Küsida endalt, et kas oleme lihtsalt mereäärne rahvas või oleme ka mererahvas.
Meresõpra ei oleks ilma heade toetajate ja partneriteta. Meresõbra kohale jõudmist erinevatesse paikadesse on alati toetanud kohalikud omavalitsused, eriline tänu merepisiku levitamisel kuulub Soome laevakompaniile Alfons Håkansile, mis osutab pukseerimisteenuseid, sh Eesti sadamais. Meresõpra veab eest Eesti Jahtklubide Liit, meie südameasi on purjespordi ja huvimeresõidu arendamine Eestis.

Eestlased on piisavalt väike rahvas, et võiksime kõik tunda end mererahvana. Ei ole see meri märkimisväärselt lähem tallinlasele ja Pärnu elanikule, kui ta on seda Räpina, Türi või Viljandi inimesele.

Sel aastal jõuab Meresõber rännata Türile, Räpinasse, Kihnu, Saare- ja Hiiumaale, Võsule, Eismale ning Narva-Jõesuusse. Merekool pakub oma ala asjatundjate juhendamisel nii lastele kui täiskasvanutele parima võimaluse esmakordseks tutvumiseks purjetamise, lohesurfi, kajakisõidu või SUP-lauaga. 5-päevase 8–16-aastastele noortele mõeldud eelregistreerimisega koolituse raames antakse ülevaade merel käitumise põhimõtetest ning omandatakse algteadmised purjetamisest, kajakiga sõitmisest, SUP-lauaga sõitmisest ning lohesurfist. Õhtuti ja laupäevadel on pop-up merekool avatud kõikidele huvilistele, siis saavad nii lapsed kui täiskasvanud osaleda kiirkursusel.

Pöörakem sel suvel taaskord näoga mere poole, meri on vaba!

Ingeldrin Aug
Eesti Jahtklubide Liit
pop-up merekooli Meresõber projektijuht
ingeldrin@meresober.ee
+372 5664 9462

Avaldatud: 16.juuni kell 12:34