Tallinnas toimus teine parapurjetamise ümarlaud

Foto autor: Külli Haav

Foto autor: Külli Haav

Kalevi Jahtklubis pühapäeval toimunud teisel parapurjetamise ümarlaual jäi kõlama uudis, et Eesti-sisesed parapurjetamise tutvustusüritused Pärnus, Tallinnas ja Kuressaares saavad teoks tänu Töötukassale, kes panustab projekti 12 440 euroga. Lisaks tulevad Töötukassa töötajad “Eriliste purjetajate” üritusele ka vabatahtlikena appi.

“Parapurjetamise tutvustusüritusi võib pidada müüte murdvateks,” ütles Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonda juhtiv Sirlis Sõmer-Kull BNS-ile. “Esmapilgul võib tunduda, et purjetamine on midagi nii keerukat ja riskantset, mida erivajadustega inimesed võivad ainult kaldalt vaadata. “Eriliste purjetajate” üritused on aga näidanud, et purjetada võivad kõik – sõltumata erivajadustest. Inimesed saavad olla aktiivsed, proovida enda piire ja saada uusi kogemusi.”

“Ka tööhõive seisukohast on oluline proovida erinevaid töid, õppida erinevaid ameteid ja võtta ette ettevõtmisi, mis tunduvad näiteks erivajaduse tõttu esmapilgul täiesti välistatud,” märkis Kull, kelle sõnul leidiski Töötukassa seetõttu, et “Eriliste purjetajate” toetamine on oluline.

Teise parapurjetamise ümarlaua teemad olid erivajadusega inimeste kaasahaaramine parapurjetamisse Läänemere-äärses regioonis, aktiivse elustiili kasud ja suund Pariisi Olümpiamängudele.

“Mul on hea meel, et inimeste ring, kes puudele vaatamata aktiivsed ja söakad ning merelkäimisest huvitatud, aina kasvab,” rääkis parapurjetamise eestvedaja Külli Haav. “Kuna ümarlaual mõtlesid kaasa Eesti Jahtklubide Liit, parasportlased, treenerid ja tööhõivespetsialist, saime laia vaate inimestele võimaluste andmiseks ning tänu Töötukassa toetusele saab sportlike üritustega jätkata. Suurim mure on, kuidas hankida paar umbes 10 000 eurot maksvat spetsiaalselt kohandatud purjekat.”

Haava sõnul ühest paadist ei piisa ja vaja on hankida vähemalt kaks.

Läänemere parapurjetamise ümarlaud keskendus ka koostöösuhetele. Nii nagu on Rootsi parapurjetamise ühenduse Skota Hem edukal näitel erivajadusega inimesed 25 aastat seilata ja võistelda on saanud, saab ühiselt seda ka Baltimaades arendada. Oma panus tuleks maailma purjetamisorganisatsioonilt World Sailing, kes saab arenguprogrammidega toetada nii purjetajaid, treenereid kui ka organiseerijat.

Eelmisel aastal toimunud ümarlaud andis tulemuseks aktiivse osavõtu parapurjetamise demoüritustest “Erilised purjetajad”, Baltimaade aktiivse osavõtu võistlustest ja kindla usu, et Läänemerel purjetamine tuleks puuetega inimestele võimalikuks teha, leidsid osalejad Rootsist, Ühendkuningriigist, Lätist, Soomest ja Eestist.

Allikas: Baltic News Service

Avaldatud: 05.veebruar kell 03:14